iframe

Statistika: Postitatud Postitas yeekim — 9 minutit tagasi

Reaalses elus ehk siis näiteks vannitoas ära voolava vee keerise suunda mõjutavad kordades rohkem torustiku käänud/nurgad/kalded jms kui olematult väike Coriolisi jõud. Enamasti on nii, et võiks selle sama vanni ja torustiku lõunapoolkerale viia ja pöörleb ikka samamoodi.

Statistika: Postitatud Postitas Turist — 24 minutit tagasi

Kui juhtud omama põllu- või metsamaad, saad kähku teada, mille jaoks andmetes sobratakse. Mulle helistati vahepeal vähemalt korra nädalas ja seebitati maad ära müüma. Isegi "lahjal" aastal tuleb selliseid telefonikõnesid kümmekond. Peale selle veel samasisulised e-mailid. Naise nimi kinnisturegistris ei kajastu, kuigi maa on ühisomandis ja teda ei tüüta selle asjaga keegi.

Statistika: Postitatud Postitas pühak — 38 minutit tagasi

BMW R1100GS 1999a
122157km
Ülevaatus kuni 03.2025
Heas seisus. Toodud Saksamaalt.
BMW originaal külje kohvrid, alumiinium põhja kaitse.
Originaal värv.
Vahetatud:
Mootori õli
Käigukasti õli
Reduktori õli
Õhufilter
Piduriõli
Süüteküünlad
Võru
Tel.56209430
Hind. 3800eur

Statistika: Postitatud Postitas NotsuRacing — 41 minutit tagasi

Ma segaks ainult joogid sest kui kui vann jääb omale kohale siis on tulemus teada ilma statistikatagi ja võib rahulikult kõrrega klaasis ükskõik mispidi vedelikku ringi ajada.

Statistika: Postitatud Postitas franz125 — 36 minutit tagasi

Kas vedeliku ja püssikuuli või poldi vahele võib võrdusmärgi panna? Muidu lendaks kuul otse, aga rauas on vint (mutris on keere) ja oleneb, kas on ühte- või teistpidi.
Ma segaks korraliku joogi, laseks vanni vett täis. Istuks vanni, tõmbaks vannil korgi eest ja vaataks... Siis teeks teise joogi, vann vett täis ja sama protseduur. Kolmanda korra järel võiks mingi statistika teha juba.

Statistika: Postitatud Postitas Henn — 40 minutit tagasi

Olen kaks viimast talve pannud "ekstreemi", nimelt Kesk-Euroopa lamelliga (Conti). Tulid suht uutena autoga kaasa ja jätsin proovimiseks alla. Kuna väikestele maa/külateedele satun harva või vähe, võib isegi rahul olla. Enamuse ajast linn/maantee ja tavaliselt on see puhas asfalt või lumine, töötab väga hästi. Asfaldi pidamine on neil midagi suverehvi poolset, ehk tavalisest talvekast oluliselt parem ja seega sõidan enamuse ajast tegelikult väga sobiliku rehviga. Hulluks läheb asi aga niipea kui jääle satud, neliveoga pole sõit veel hull, isegi lõbus. Maanteel olen vist paar korda 80-le lasknud värske jäite puhul, mille tunneb hästi ära kui õrnast rööpast tekitab natuke libisemist. Pidurdamine on jääl aga üsna olematu. Kõige ohtlikum koht pool talve enda värava taga aga õnneks see ei tule üllatusena. Kokkuvõttes aga on üllatavalt ok olnud, ootasin hullemat.

Statistika: Postitatud Postitas Mrtn5 — 25 minutit tagasi

Ma olen 21 aastat (alates 2003) sõitnud vaid lamelliga. Tolmu ei tooda, kevadist pori samuti mitte, asfalti ei kuluta.

Statistika: Postitatud Postitas JaakE — 21 minutit tagasi

Avastasin, et polegi selles eluliselt tähtsas teemas puid alla visanud. Parandan siis vea.
Sõitsin oma kaubikuga terve talve lamellrehvidega, sest mingid küsitava väärtusega pastlad olid juba eelmisest autost alles jäänud. Kuigi elan tallinlase meelest karupe#ses, siis terve talve jooksul ei juhtunud ühtki intsidenti ega ka napikat. Suurel teel polnud mingit vahet, sest kui sadas ja tuiskas oli tee peal ainult lahtine lumi, kus naast niikuinii ei aita. Väiksematel teedel, mis sellel talvel lausa eriti jääs olid, pidi 90 asemel sõitma 70-80ga. Päris külavaheteed olid niikuinii rohkem või vähem lumised ja seal polnud jälle vahet, kas on naastud või mitte, peaasi, et mustrit on. Naise autol on naastrehvid ja nendega oli tõsi küll, mugavam ja kindlam sõita. Aga kui eile tema autoga Tallinnas käisime, siis tüütas see klõbin ära. Naine pole aga lubanud oma autole veel suvekaid panna, sest ta kardab.
Eks minu kogemuse juures on üks nüanss ka see, et olen vana päss, kellel oli juba umbes 5 aastat juhistaaži enne, kui esimesed naastrehvid oma autole alla sain. Seega ei oska libisemist karta niikaua, kuni see kontrollitav on.

Statistika: Postitatud Postitas pühak — 52 minutit tagasi

Kirjutasin meie blogis kogemusi kleepekatest

Lugu siin: https://www.projectmorocco2024.com/

Statistika: Postitatud Postitas JaakE — 53 minutit tagasi

Kas tornaadod ei käi mitte (vähemalt alguses) ikka sedapidi, kuidas seda tekitavad õhumassid kohtuvad?

Ma pole küll lõunapoolkeral käinud ega sealseid päiksekellu imetlenud aga selle teooria järgi peaks seal allpool olev päiksekell olema peegelpildis .Oleks mehhaaniliselt loogiline, et tornaadod on õhu liikumise järgi.
Aga kui hakkad google abil leidma õiget vastust, siis:
In general, most tornadoes in the northern hemisphere rotate cyclonically, or counter-clockwise. Only around five percent of tornadoes in the northern hemisphere rotate clockwise, or anti-cyclonically. In the southern hemisphere, however, most tornadoes rotate clockwise.

Päikse kellade kohta õige. Lõunas peab olema peegel pildis. Päike liigub mööda ekvaatorit ja vari põhja ning lõunasse jääb loogiliselt erinevas suunas.
Mu mõte oli, et päike liigub samas suunas ja loogiliselt kell tiksub päripäeva mõlemal pool sest ühel ja teisel poolusel ongi peegelpildis.

See endiselt ei anna aimu mulle, et mida mõeldakse horisontaalse keerlemise all. Kas horisontaalne nagu tornaado või horisontaalne nagu ratas maal?
Kuigi enne küsimust vist on selge, et jutt tornaadodest. Ja uuritakse ratta stiilis liikumist mööda maakera. Tegelikult oli huvi gaasi/vedeliku pöörlemise kohta maapinnaga paralleelses torus. Mõtlen just pöörlemist ümber toru kujuteldava telje.
Oletades, et meil on perfektselt sile toru, kus toimub millegi voolamine. Põhikooli füüsika ütleb, et kui mingeid tõkkeid ees pole, siis voolab sirgjooneliselt. Aga kui ma nüüd tahaks ta ikkagi pöörlema ajada, kas ta siis eelistaks parem- või vasakkeeret? Kas seal rakendub kuidagi Coriolisi effekt vms?

Statistika: Postitatud Postitas Raitsraisk — 33 minutit tagasi

Uued "originaalid" jäävad lahjaks? Müüd ära 150/70 R18M/C (AT1RC7) Taga
90/90 -21M/C (K1850) Ees

Statistika: Postitatud Postitas visiir — 12 minutit tagasi

Otsin kasutut Li-ion akut HY110 (Africa Twin jms), peaasi, et rikke põhjus poleks tavalise laadija kasutamine.

Statistika: Postitatud Postitas visiir — 16 minutit tagasi

Raha küll palju ei ole, aga sõiduisu on suur.
Ei heiduta ka see, kui esialgu on masinal tarvis nipetnäpet remonti.
Pakkumisi ootan siia või meilile allan.arjokesse@gmail.com

Statistika: Postitatud Postitas Richardvancoq — 46 minutit tagasi

Igasugu keerised, mille telg on maapinnaga risti, tahavad keerelda vastavalt oma asukohale ekvaatori suhtesl.
Kuidas on aga lugu horisontaalsete keeristega? Kas neil on ka lemmik-käelisus?Ma pakuks, et nende puhul sõltub rohkem vaatleja asukohast

Statistika: Postitatud Postitas daub — 6 minutit tagasi

Kas tornaadod ei käi mitte (vähemalt alguses) ikka sedapidi, kuidas seda tekitavad õhumassid kohtuvad?

Ma pole küll lõunapoolkeral käinud ega sealseid päiksekellu imetlenud aga selle teooria järgi peaks seal allpool olev päiksekell olema peegelpildis .Oleks mehhaaniliselt loogiline, et tornaadod on õhu liikumise järgi.
Aga kui hakkad google abil leidma õiget vastust, siis:
In general, most tornadoes in the northern hemisphere rotate cyclonically, or counter-clockwise. Only around five percent of tornadoes in the northern hemisphere rotate clockwise, or anti-cyclonically. In the southern hemisphere, however, most tornadoes rotate clockwise.

Päikse kellade kohta õige. Lõunas peab olema peegel pildis. Päike liigub mööda ekvaatorit ja vari põhja ning lõunasse jääb loogiliselt erinevas suunas.
Mu mõte oli, et päike liigub samas suunas ja loogiliselt kell tiksub päripäeva mõlemal pool sest ühel ja teisel poolusel ongi peegelpildis.

See endiselt ei anna aimu mulle, et mida mõeldakse horisontaalse keerlemise all. Kas horisontaalne nagu tornaado või horisontaalne nagu ratas maal?
Kuigi enne küsimust vist on selge, et jutt tornaadodest. Ja uuritakse ratta stiilis liikumist mööda maakera.

Statistika: Postitatud Postitas MustVälk — 58 minutit tagasi

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks.
Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

Statistika: Postitatud Postitas Priit_IZ — 59 minutit tagasi

Nimetus: V-Strom 650, SV-Motech käiguhoob, reguleeritav pikkus, foldable, 2011-

Seisukord: täitsa uus, kasutamata
https://www.motokaup.ee/et/products/sw- ... 650-xt-15/

Hind: 80.-
Minu telefon: 518953O
Asukoht: Tallinn

Statistika: Postitatud Postitas Mrtn5 — 26 minutit tagasi

Tere.

Otsin MT03 tagumise hammasratta leevendeid. Samad kasutusel XT600 ja XT660

Ehk on kellelgi riiulisse jäänud.

Tänud
Heido
51535o9

https://www.carpimoto.com/en-EE/50013_5 ... -84-93.htm

Statistika: Postitatud Postitas trihei — 18 minutit tagasi

Päris nii ikka ei ole. Arvestades seda, et vanad Eestlased olid ikkagi targemad, kui praegused, siis ajal mil nad kella pöörlemise suuna leiutasid, siis kahtlemata arvestasid nad sellega, kuhu see kell looduse poolt pöörlema tahab hakata. Ei olnud mõtet hakata veel mingitele väljakujunenud jõududele vastu töötama, arvestades, et sel ajal oli elektrit veel raskem toota, kui praegu.Eks vanadel eestlastel olid jah elektriga töötavad kellad.

Statistika: Postitatud Postitas Turist — 4 minutit tagasi