Motorsport.ee

Harri Kullas võitis Hollandis peetud superkrossi

Harri Kullas Hollandis

Sellel hooajal Pärnu motoklubi esindav Harri Kullas tegi oma hooaja viimase sisekrossivõistluse, kui osales Hollandis Goesis peetud kõrgetasemelisel superkrossi võistlusel ja seda Hollandis kohaliku Pol Motors Husqvarna meeskonna kutsel.

Reedel peetud Ameerika tüüpi finaalis, kus iga 3 ringi tagant langesid tegumised mehed sõidust välja, suutis Kullas võita kõik neli peetud sõitu ja saavutas esikoha.
Laupäeval oli tavaline superkrossikava, kus Kullas oli hommikuse treeningu kõige kiirem mees. Kolmes eelsõidus olid Kullase kohad 2, 1 ja 1 ning tee finaali oli kindlustatud. Enne finaali oli veel superpole, kus selgitati stardikohtade valiku järjekord ning seal oli Kullas taas kiireim ja sai stardi kohta esimesena valida. Kullase hea hoog jätkus ka finaalis, kui ta asus kohe stardist esimeseks ning suurendas vaikselt oma edumaad ning võitis sõidu prantslaste Florent Richier’i ja Boris Maillard’i ees.

Kui Kullasel oli tegemist aasta alguse viimase võistlusega ja noormees läheb Hispaaniasse suvehooaja valmistuma, siis osad Pärnu motoklubi sõitjad eesotsas eelmise aasta Quadide Euroopa meistri Kevin Saarega asuvad aga Prantsusmaa poole teele, kus LeTouque rannas toimub kurikuulus ja väga raske kestvuskross. Klubi soolosõitjatest lähevad rannaliiva puurima Jorma Arukase, Reiko Burket, Gert Kase ja Siim Rotmeister. Quadidest on lisaks Saarele stardis ka Kagu motoklubi sõitja Argo Abel.

2018 aasta esimene Eesti autoralli meistrivõistluste etapivõit Valeriy Gorbanile ja Sergei Larensile

Valeriy Gorban – Sergei Larens. Foto: Ray Põder

Reede õhtul said Lätis, Aluksnes alguse tänavused Eesti, Läti ja Leedu autoralli meistrivõistlused.

Õhtupimeduses sõideti kahel korral 11,20 km pikkune Mārkalne katse, mille mõlemad võidud võttis võistluspaar nr.1 Valeriy Gorban – Sergei Larens (Mini John Cooper Works WRC). Avakatselt said Ukraina – Eesti võistluspaari järel teise aja Egon Kaur – Annika Arnek (Ford Fiesta Proto), kuid järgneval tegid eestlased vale legendimärke tõttu sõiduvea, mille tagajärjel rajalt väljas käidi. Kaur – Arnek said küll jätkata, kuid viltuse parema tagumise ratta tõttu pudeneti esikoha konkurentsist ning avapäev lõpetati alles 56.kohal.
Absoluutarvestuse teise kohaga lõpetasid avapäeva lätlased Jānis Berķis – Edgars Čeporjus (Ford Fiesta R5), kes jäid WRC-l sõitnud liidritest maha 5,1 sekundiga. Parimate eestlaste lõpetasid reedese võistluspäeva Ranno Bundsen – Robert Loštšenikov (Mitsubishi Lancer Evo VIII), kes jäid Gorban – Larensist maha 12,2 sekundiga.

Aluksne ralli jätkus laupäeva hommikul ning ees ootas seitse küll mitte väga lumist, kuid siiski talvist kiiruskatset. Päeva kolmest esimesest katsest võitis Gorban kaks ja Kaur ühe. Lõunapausile saabuti Gorbani juhtimisel, kelle edu Berkise ees oli 12,6 ja Bundseni ees 44,4 sekundit.
Ralli pikima katse Kantorkrogs (18,24km) võidu võtsid Kaur – Arnek, kes olid üldarvestuses tõusnud 32. kohale. Järgneva katse esikoha võttis võistluspaar nr.2 Berķis – Čeporjus kellele see jäi koduteedel nädalavahetuse ainsaks katsevõiduks. Ralli eelviimase katse võidu võtsid Gorban – Larens, kes said viimasele katsele startida 14,7 sekundilises edus.

Ranno Bundsen – Robert Loštšenikov. Foto: Raivo Remmelgas

Avapäeval esikoha konkurentsist pudenenud Kaur – Arneki laupäevane eesmärk oli vaid üks, võita võistluse viimane ehk punktikatse. Eestlaste plaan õnnestus 100% ning tulemuseks 5 meistrivõistluste punkti. Absoluutarvestuses lõpetasid Kaur – Arnek 18. kohal.
Hoolimata viimasel katsel tehtud spinnist võitsid Aluksne ralli 2018 Valeriy Gorban – Sergei Larens. Ukraina – Eesti võistluspaari edu jäi lätlaste Jānis Berķis – Edgars Čeporjus ees lõpuks vaid 3,6 sekundit. Teist aastat järjest olid Aluksne ralli parimad eestlased Ranno Bundsen – Robert Loštšenikov. Sarnaselt möödunud aastaga poodiumi viimasel astmel lõpetanud mehed kaotasid võitjatele 1:01,4.
„Tänaseid ilmastikuolusid arvestades olid tulemus parim, mis me teha saime. Oli katseid, kus oli päris talvine ja oli katseid, kus oli kruus väljas. Aga eks tingimused oli keerulised kõigi jaoks nii sõitjate, kui korraldajate jaoks. Gorban – Larensiga oli selge, et me esikohale heitlema ei lähe, sest neil on MM-kogemused ning ka kaasaegsem auto. Kahju, et Egonil eile see sõiduviga juhtus, temaga oleks põnev olnud aegu võrrelda. Kolme nädala pärast Sarma rallil jätkame,“ võttis Bundsen 2018. hooaja avaetapi kokku.
Absoluutarvestuse esikolmikus lõpetanud mehed moodustasid ka EMV1 klassi TOP3.

Klassi EMV3 esikoht kuulus Berkis – Čeporjusele, kelle järel said teise koha Allan Popov – Aleksei Krylov (Mitsubishi Lancer Evo IX) +2:33,2 ja kolmanda Alexander Mikhaylov – Normunds Kokins (Mitsubishi Lancer Evo X) +3:36,6.

EMV4 arvestuse hooaja esimesed maksimumpunktid tõid Eestisse Bundsen – Loštšenikov, kellele järgnesid kaks Läti võistluspaari. Emīls Blūms – Kaspars Veiss (Mitsubishi Lancer Evo IX) +42,8 ja Edijs Bergmanis – Edgars Grīns (Mitsubishi Lancer Evo IX) +1:01,5.

EMV5 klassi Aluksne ralli esikolmiku moodustasid Karel Tölp – Karl Artur Viitra (Honda Civic Type-R), Dmitriy Gorchakov – Yuri Kulikov (Renaul Clio R3) +1:27,8 ja Rico Rodi – Ilmar Pukk (Honda Civic Type-R) +19:22,4.

EMV6 klassi ja Estonian R2 Challenge arvestuse maksimumpunktid jätsid koju Mārtiņš Sesks – Renārs Francis (Peugeot 208 R2), kes absoluutarvestuses saavutasid kõrge viienda koha. Kui absoluutarvestuses käis viimastel meetritel sekund sekundis heitlus Gorban Berkis vahel, siis EMV6 ja Estonian R2 Challenge arvestuses käis heitlus teise koha eest Oliver Solberg – Veronica Gulbæk Engan (Peugeot 208 R2) ja Ken Torn – Kuldar Sikk (Ford Fiesta R2T) vahel. Lõpuks edestasid norrakad avapäeval tehnikaga kimpus olnud eestlaseid 3,5 sekundiga. Sesks – Francise edu oli ralli lõpuks Solberg – Engan ees 1:22,1 ja Torn – Sikk ees 1:25,6. Samad võistluspaarid moodustasid ka EMV2 klassi esikolmiku.

EMV7 klassi esikolmiku moodustasid eestlased. Esikoha võtsid Madis Vanaselja – Jarmo Liivak (BMW M3), kellele järgnesid Lembit Soe – Kalle Ahu (Toyota Starlet) +44,7 ja Raiko Aru – Veiko Kullamäe (BMW E30) +4:18,4.

EMV9 klassi esikoha sõitsid välja koduteedel võistelnud Ivo Ķilpis – Artis Ceriņš (VAZ 2105). Vaid 5,2 sekundi kaugusele jäid lätlastest Klim Baikov – Andrey Kleshchev (VAZ 2105). Klassi kolmas koht kuulus eestlastele Timmu Kõrge – Erik Vaasa (VAZ 2105), kes jäid klassivõitjatest maha 41,5 sekundiga.

Aluksne ralli detailsed tulemused leiab Läti autoralli meistrivõistluste lehelt: www.lrc.lv

Eesti autoralli meistrivõistluste avaetapina sõidetakse Aluksne talveralli

Ranno Bundsen – Robert Loštšenikov. Foto: Ray Põder

Eeloleval nädalavahetusel 19.-20.jaanuarini sõidetakse EAL Eesti autoralli meistrivõistluste avaetapp etapp Aluksne ralli. Teist aastat järjest Eesti, Läti ja Leedu meistrivõistluste avaetapina sõidetavale rallile registreerus 98 võistluspaari kolmeteistkümnest riigist.

Eesti meistrivõistluste punkte asuvad 2018. hooaja esimesel rallil püüdma 42 võistluspaari. Aluksne ralli on ka hooaja esimeseks võistluseks Estonian R2 Challenge sarja osalejatele. Antud sari on Eesti Autospordi Liidu (EAL) ja FIA Euroopa autoralli meistrivõistluste (ERC) promootori Eurosport Eventsi koostöös 2017.aasta alguses noortele rallitalentidele loodud sari, mille etapid sõidetakse Eesti autoralli meistrivõistluste raames.

Võistlejate rivi avab Ukraina – Eesti võistluspaar Valeriy Gorban – Sergei Larens, kes toovad rajale Mini Cooper WRC auto. Möödunud aastal autoralli MM-sarjas WRC Trophy sarjas teise koha saanud mehed on sel aastal kaasa sõitmas kõik Eesti meistrivõistluste etapid. Numbri all kaks stardivad koduteedele lätlased Jānis Berķis – Edgars Čeporjus (Ford Fiesta R5).
Esimese Eesti võistluspaarina saavad Aluksnes lähte Steven Viilo – Jakko Viilo, kellele see on esimeseks stardiks uue võistlusauto Citroen DS3 R5-ga. Kohe Viilode järgi sõidavad üle hooaja avaralli stardipoodiumi Egon Kaur – Annika Arnek ning nende meeskonnakaaslased Priit Koik – Silver Simm saavad lähte numbri all kuus. Mõlemad võistluspaarid sõidavad möödunud aastal Kaur Motorspordi poolt ehitatud Ford Fiesta proto autodel.
Möödunud aastal Aluksne rallil eestlastest parima tulemuse välja sõitnud (ABS 3.koht) Ranno Bundsen – Robert Loštšenikov (Mitsubishi Lancer Evo VIII) saavad rajale kaheksandana.

EMV 3 klassi punkte lähevad hooaja avaetapilt püüdma 12 võistluspaari. Eestlastest on selles arvestuses peale Viilode veel startimas Allan Popov – Aleksei Krylov (Mitsubishi Lancer Evo IX) ja Rünno Ubinhain – Kristo Tamm (Mitsubishi Lancer Evo X).
EMV 4 klassis on stardis neli võistluspaari, kellest kolm eestlased. Bundsen – Loštšenikovile on Lätis konkurentsi pakkumas Anre Saks – Rainer Maasik (Mitsubishi Lancer Evo VII) ja Ronald Jürgenson – Marko Kaasik (Mitsubishi Lancer Evo VI).
EMV5 klassi kolme võistluspaari hulgas leiab kaks Eesti ekipaaži. Möödunud aasta meistrid Karel Tölp – Martin Vihmann (Honda Civic Type-R) ja Rico Rodi – Ilmar Pukk (Honda Civic Type-R).
EMV6 klassis ja Estonian R2 Challenge arvestuses on hooaja avarallile startimas kaheksa võistluspaari. Klassi möödunud aastaste meistritena stardivad Ken Torn – Kuldar Sikk (Ford Fiesta R2T), kes lisaks kodustele meistrivõistlustele osalevad sel aastal ka autoralli MM-sarja JWRC klassis.
Kodupubliku rõõmuks on taas Aluksnes stardis Mārtiņš Sesks (Peugeot 208 R2), kes möödunud aastal lõpetas ralli kõrgel absoluutarvutusse neljandal kohal. Sesksi kõrval võtab koha sisse tema uus kaardilugeja Renārs Francis.
Kohe kahe eelpool nimetatud võistluspaari järel saavad stardi Oliver Solberg – Veronica Gulbæk Engan (Peugeot 208 R2). Kui algselt pidid Lätis uuel Ford Fiesta R2T võistlusautol startima ka Roland Poom – Ken Järveoja, siis kahjuks tekkis nende võistlusauto jõuallikal probleem ning seega peavad mehed hooaja avaetapi vahele jätma.
Eestlastest on veel EMV6 klassis starti tulemas Rasmus Uustulnd- Kauri Pannas (Peugeot 208 R2) ja Kaspar Kasari – Hannes Kuusmaa (Peugeot 208 R2).
EMV7 klassis on hooaja esimesel talverallil startimas kolm võistluspaari – Lembit Soe – Kalle Ahu (Toyota Starlet), Madis Vanaselja – Jarmo Liivak (BMW M3) ja Raiko Aru – Veiko Kullamäe (BMW E30).
EMV9 klassis on möödunud aasta meistritele Klim Baikovile ja Andrey Kleshchevile (VAZ 2105) konkurentsi pakkumas kaks võistluspaari, kelle hulgas ka Timmu Kõrge – Erik Vaasa (VAZ 2105).

Aluksne ralli esimene kiiruskatse saab alguse reedel 19:38. Avapäeval sõidetakse kaks kiiruskatset.
Laupäeval jätkub ralli seitsme kiiruskatsega. Kokku läbitakse kahe võistluspäevaga 100,23 kiiruskatse kilomeetrit.

Aluksne ralli osalejate info, katsete tulemused jpm leiab Läti autoralli meistrivõistluste kodulehelt: www.lrc.lv

Eesti autoralli meistrivõistluste kalender 2018

EMV 1. etapp 19.-20.01.2018 Aluksne ralli (Läti)
EMV 2. etapp 10.02.2018 Sarma ralli (Läti)
EMV 3. etapp 11.-12.05.2018 Tallinna ralli
EMV 4. etapp 15.-16.06.2018 Viru ralli
EMV 5. etapp 13.-15.07.2018 Rally Estonia
EMV 6. etapp 24.-25.08.2018 Lõuna-Eesti ralli
EMV 7. etapp 12.-13.10.2018 Saaremaa ralli

2018. aastal on autoralli Eesti meistrivõistlustel noortele sõitjatele ligi 30 000-eurone auhinnafond

2017 Estonian R2 Challenge võitjad Ken Torn ja Kuldar Sikk. Foto: Ray Põder

19.-20. jaanuaril algavad Lätis sõidetava Aluksne ralliga 2018. aasta Eesti autoralli meistrivõistlused. Uuel hooajal ootab sõitjaid ees seitse etappi ning sarnaselt möödunud aastale sõidetakse meistrivõistluste raames ka noortele sõitjatele mõeldud Estonian R2 Challenge võistlussari.
Eesti Autospordi Liidu (EAL) ja FIA Euroopa autoralli meistrivõistluste (ERC) promootori Eurosport Eventsi koostöös 2017.aasta alguses noortele rallitalentidele loodud sarja auhinnafondiks on tänavu 28 000 eurot.

R2 klass, kus kasutatakse esiveolisi kuni 1,6 liitrise vabalthingava mootoriga ja 1 liitrise turbomootoriga autosid, on olnud viimastel aastatel väga tiheda konkurentsiga ja sellest klassist on edasi liigutud rahvusvahelistesse sarjadesse.
Sarja möödunud aastased võitjad Ken Torn – Kuldar Sikk on tänavu osalemas kõigil autoralli maailmameistrivõistluste JWRC sarja etappidel.

„R2 klass on arvan, et üks konkurentsitihedamaid klasse Eesti meistrivõistlustel. See klass annab palju muudki kui lihtsalt sõidumõnu, pinge, strateegia, pidev mõttetöö kust saaks kiiremini jne. Tänuväärt ettevõtmine Eesti Autospordi Liidu poolt,“ kiidab möödunud hooaja Estonian R2 Challenge võitja noortele mõeldud klassi.

Noored autoralli tulevikulootused osalevad Eesti autoralli meistrivõistlustel R2 autode klassis (EMV6) ning kasutavad DMACK rehve. Ainsaks erandiks on talvised etapid, kus rehv on vaba. EMV 6 klass on ka ainuke klass Eesti autoralli meistrivõistlustel, kus jagatakse kiiruskatse võidu eest lisapunkte.
Eesti meistrivõistlused on avatud ka välisvõistlejatele ning nagu eelmine hooaeg tõestas, siis pakkusid välisvõistlejad kodustele sõitjatele väga korraliku konkurentsi. Möödunud hooajal sarjas teise koha saanud lätlane Mārtiņš Sesks plaanib sel aastal oma uue kaardilugeja Renārs Francisega osaleda ERC Junior sarjas.

Kuna sarja eesmärk on toetada noorte sõitjate osalemist 2019. aastal kas JWRC või ERC Junior klassides, on auhinnaraha võitmisel vanusepiiranguks 17-26 (sünniaasta 1992 kuni 2001) eluaastat. Kaardilugejatele vanusepiirang ei laiene.
Estonian R2 Challenge 2018 peaauhind on 20 000 eurot, mis on mõeldud toetamaks osalemist neljal kas ERC Junior või JWRC etapil 2019. aastal. Teine koht saab auhinnaraha 5000 eurot ja kolmas 3000 eurot. Auhinnarahad on olnud võimalik välja panna tänu Eesti autoralli toetajatele.
Auhinnarahale lisanduvad Eurosport Eventsi auhinnad:

2018.a. R2 Challenge arvestuse kolmele parimale meeskonnale tasuta registreerimine ERC Junior U27 meistrivõistluste sarjast osavõtuks 2019.aastal (tavahind 1500 eurot/meeskond)
2018.a. Estonian R2 Challenge parimale meeskonnale tasuta osavõtt 4 esimesest ERC Junior U27 etapist 2019.aastal (tavahind 1000 eurot/ralli). Juhul kui meeskond võtab osa kõigist 6 ERC Junior etapist, tasub viimase 2 etapi osavõtutasu Eesti Autospordi Liit.

Täpsem info 2018. aasta Eesti autoralli meistrivõistluste kohta leiab Eesti autoralli meistrivõistluste üldjuhendist:
www.autosport.ee/rallyreg/public/series_file/EAL%20autoralli%20EMV%20%C3%9CJ%2020181.pdf

Estonian R2 Challenge 2018 arvestuses sõidetavad Eesti autoralli meistrivõistluste etapid:

EMV 1. etapp 19.-20.01.2018 Aluksne ralli (Läti)
EMV 2. etapp 10.02.2018 Sarma ralli (Läti)
EMV 3. etapp 11.-12.05.2018 Tallinna ralli
EMV 4. etapp 15.-16.06.2018 Viru ralli
EMV 5. etapp 13.-15.07.2018 Rally Estonia
EMV 6. etapp 24.-25.08.2018 Lõuna-Eesti ralli
EMV 7. etapp 12.-13.10.2018 Saaremaa ralli

Arvesse läheb seitsmest kuus etappi. Kui toimub kuus või vähem etappi, lähevad arvesse kõik.

Lahkus Õilme Gustel-Kaseorg

Õilme Gustel-Kaseorg

1. jaanuaril lahkus meie hulgast 89-l eluaastal Eesti läbi aegade üks edukamaid naismotosportlasi Õilme Gustel-Kaseorg.

Õilme Gustel-Kaseorg sündis 14. detsembril 1928 Järvamaal Kareda vallas pere teise lapsena, kaks aastat hiljem sündis õde Virve, kellega koos hakati eelmise sajandi keskel tegema tegusid motoradadel.

Virve õhutusel läks Õilme 1948. aastal motokursustele ja juba järgmise aasta veebruaris lõpetas ta mitteametlikel Eesti NSV talimotokrossi meistrivõistlustel naiste 350 cm³ masinaklassis teisena. Samal aastal debüteeris uljas neiu ringrajasõidus, võites samas võistlusklassis oma esimese vabariigi meistrivõistlustel medali – hõbeda.

1950. aasta Nõukogude Liidu tšempionaat 100 kilomeetri maanteesõidus toimus Moskva lähistel, kus üleliidulisel areenil debüteerinud Õilme saavutas 350 cm³ naiste masinaklassis teise koha. See jäi ühtlasi meie naissõitjate ainsaks medaliks sellel alal.

1951. aasta NSV Liidu ringrajasõidu meistrivõistlustel riputati talle kaela pronksmedal, aasta hiljem vahetas ta kahvatumat värvi medali hõbeda vastu ja 1953. aastal krooniti Õilme 350 cm³ naiste masinaklassis Nõukogudemaa tšempioniks. See aasta oli õdedele Gustelitele väga edukas, sest Virve võidutses üleliidulistel ringrajasõidu meistrivõistlustel 125 cm³ naiste klassis. Neljanda medali üleliidulisel areenil asfaldiradadelt pälvis Õilme ta 1957. aastal (pronksi).

Õilme Gustel-Kaseorg 1953

Motokrossis võitis Õilme N. Liidu tšempionaadilt täieliku medalikomplekti: 1952 kulla, 1954 hõbeda ja 1951 pronksi.

Esimese vabariigi meistrikulla võitis Õilme 1951. aastal talimotokrossis, millele tuli samal aastal lisa motokrossis ja hipodroomisõidus. Õilme Gustel-Kaseorg võitis Eesti meistritiitleid ringraja-, hipodroomi- ja motodroomisõidus, moto- ja talimotokrossis ning 1 km kiirussõidus, kokku 14. Neljal korral kuulus Õilme FIM-rallil NSV Liidu võistkonda.

1952. aastal sai Õilme õiguse kanda NSV Liidu meistersportlase märki ja 1963. aastal omistati talle aumeistersportlase nimetus.

Ajavahemikul 1950-1959 töötas ta “Tööjõureservide” Auto-Motoklubis treenerina, jagades oma kogemusi meie tulevastele motosportlastel.

1953. aastal abiellus Õilme meie ühe edukaima motosportlase Olev Kaseoruga, kes kaks aastat hiljem hukkus liiklusõnnetuses.

Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon avaldab sügavat kaastunnet kõigile lahkunu lähedastele.

Tallinn Motor Show projektirataste konkursi auhinnafond ületab 1000 eurot

Foto: Rauno Kais

Mootorrattamessi Tallinn Motor Show raames 9.-11. märtsil 2018 Saku Suurhallis toimub üle 1000-eurose auhinnafondiga projektitsiklite näitus-konkurss, mis on kahel varasemal aastal olnud üheks publiku suurimas huviobjektiks.

Projektirataste konkurss toimub esmakordselt neljas kategoorias: Custom, Street, Historic ja Open. Iga kategooria võitja saab rahalise auhinna ja kategooriate esikolmikud leiavad äramärkimist. Auhinnafond ületab 1000 eurot. Kõigi osalejate vahel selgitatakse välja ka „Publiku lemmik“.

Konkursil saavad osaleda kõik ümber- või iseehitatud, restaureeritud rollerid, mootorrattad, ATV-d, quadid jms. Siia hulka kuuluvad kindlasti ka võidusõidutsiklid. Konkursil osalemiseks tuleb täita registreerumisvorm Tallinn Motor Show veebilehel: www.motorshow.ee/projektirattad/

Projektitsiklite väljapanek on avatud kõigil näituse päevadel.

Märtsi teisel nädalavahetusel jagub Saku Suurhallis kuhjaga tegevust, kuna kõik suuremad mootorrataste, mopeedide ja ATV-de tootjad ning lisavarustuse müüjad toovad ühe katuse all välja oma parima mudelivaliku. Tänavu koguni kolmepäevane Tallinn Motor Show on parim koht, kust hankida endale algavaks hooajaks uus mootorratas või täiendada varustust, see on suurepärane võimalus sõpradega kohtumiseks, uute sidemete sõlmimiseks või oma mootorrattaseikluse alustamiseks.

Mootorrattamessi programm on kavandatud selliselt, et huvitavat vaatamist jagub nii täiskasvanutele, noortele kui ka lastele – pakume igaühele midagi põnevat! Tallinn Motor Show korraldajaks on MTÜ Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon.

Tallinn Motor Show ametlik kodulehekülg: www.motorshow.ee

Peugeot läheb Dakari ralli tiitlit kaitsma

Peugeot 3008DKR Maxi. Foto: Peugeot Sport

Laupäeval, 6. jaanuaril, antakse Peruu pealinnas Limas start järjekordsele Dakari rallile, mis tänavu tähistab oma 40. sünnipäeva. Ralli toimub 6.-20. jaanuaril, Peruus, Boliivias ja Argentiinas.

Tegemist on ühe maailma raskeima võistlusega, mis koosneb 14-st etapist kogupikkusega 9000 km, millest omakorda 4500 km on kiiruskatseid. Pooled võistluspäevad sõidetakse ainult maastikul ja liivaluidetel ning 5 võistluspäeva veedetakse mägedes, kõrgemal kui 3000 m merepinnast.

Peugeot 3008DKR Maxi. Foto: Peugeot Sport

Peugeot Total meeskonnas stardib 4 ekipaaži. „DreamTeam’i“ kuuluvad Stephane Peterhansel/Jean Paul Cottret, Sébastien Loeb/Daniel Elena, Carlos Sainz/Lucas Cruz ja Cyril Despres/David Castera. Võistlusautodeks on Peugeot 3008DKR Maxi, millel on tagarattavedu ja 3-liitrine topelt turboga diiselmootor.

Peugeot 3008DKR Maxi. Foto: Peugeot Sport

Peugeot on võitnud Dakari ralli 6-l korral:
1987 – Ari Vatanen/Bernard Giroux (Peugeot 205 T16 Grand Raid)
1988 – Juha Kankkunen/Juha Piironen (Peugeot 205 T16 Grand Raid)
1989 – Ari Vatanen/Bruno Berglund (Peugeot 405 T16 Grand Raid)
1990 – Ari Vatanen/Bruno Berglund (Peugeot 405 T16 Grand Raid)
2016 – Stephane Peterhansel/Jean-Paul Cottret (Peugeot 2008DKR)
2017 – Stephane Peterhansel/Jean-Paul Cottret (Peugeot 3008DKR)

Ott Tänak valiti Eesti aasta meessportlaseks

Ott Tänak. Foto: Aurelia Minev/ERR

Sporditähtede Galal nimetati Eesti aasta meessportlaseks rallipiloot Ott Tänak, kes teenis MM-sarja üldarvestuses kolmanda koha ning võitis ka etapid Itaalias ja Saksamaal. Ott Tänak – Martin Järveoja kandideerisid ka Eesti parima võistkonna kategoorias, kuid jäid seal teiseks.

Tänakule järgnesid vehkleja Nikolai Novosjolov, kergejõustiklane Janek Õiglane, maadleja Heiki Nabi, jalgpallur Ragnar Klavan, võrkpallur Robert Täht ja veemotosportlane Rasmus Haugasmägi.

Eesti aasta naissportlaseks nimetati MM-il individuaalselt pronksi ja võistkondlikult kulla teeninud epeevehkleja Julia Beljajeva, kes tuli individuaalselt pronksile ka EM-turniiril.

Eesti aasta võistkonnaks maailmameistriteks kroonitud epeenaiskond koosseisus Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk. Epeenaiskonnale järgnesid MM-sarjas pronksile tulnud ralliekipaaž Ott Tänak – Martin Järveoja ja MM-ilt samuti pronksi teeninud sõudmise paarisaeruline neljapaat (Kaur Kuslap, Allar Raja, Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo).

Aasta noorsportlaseks valiti teist aastat järjest Kelly Sildaru ja Eesti aasta treeneriks valiti võrkpallikoondise juhendaja Gheorghe Cretu, kes tüüris meeskonda edukalt suvistel turniiridel.

Allikas: ERR

Eestimaa Spordihing 2017 on Arno Sillat

Arno Sillat. Foto: Raigo Pajula / EOK

Eesti Olümpiakomitee auhinna “Eestimaa Spordihing 2017” pälvis Arno Sillat, kes rajas Eesti Mootorispordi Muuseumi MOMU.

Arno Sillat ütles “Spordiaasta Tähed 2017” galal auhinda vastu võttes, et raske töö ja vaev on kõige alus. “Ilma selleta ei tule midagi. Seda kirge ja armastust tahaks spordirahvale soovida järgmiseks aastaks!”

Auhinna andis Sillatile üle eelmise aasta laureaat Timo Tints, kelle eestvedamisel ja sadade töötundide tulemusel ehitati Viljandi uisuväljakust kinnine jäähall.

Mootorispordi muuseumi avamiseks ostis ja renoveeris Arno Sillat 1923. aastal ehitatud Ellamaa elektrijaama, mis asub Haapsalu maantee ääres Turbas. 6000-ruutmeetrisesse muuseumisse on Sillat kogunud ligi veerand tuhat põneva looga autot ja mootorratast, mis annavad ülevaate Eesti ja lähiriikide motospordi ajaloost.

Esindatud on võidusõidumasinad motospordi kõikidest harudest – autospordist, autokrossist, rallikrossist, ringrajast, orienteerumisest, veemotost. Nende seas on arvukalt haruldusi, näiteks Vormel Estonia mudelid. Lisaks on näitusel hulgaliselt kiivreid, varustust ja karikaid.

Sillat alustas muuseumi rajamist kümmekond aastat tagasi, MOMU avas uksed tänavu suvel.

Eesti Olümpiakomitee eriauhinnaga Eestimaa spordihing pärjatakse inimest, kes oma eestvedamisvõime ja põhimõttekindlusega on eeskujuks ja inspiratsiooniks nii spordis kui kogu ühiskonnas. Varasemalt on Aasta Spordihinge auhinna pälvinud maadlusaktivist Martin Plaser (2013), akrobaat Vello Vaher (2014), võimlemistreener Mall Kalve (2015) ja jäähokiaktivist Timo Tints (2016).

Allikas: ERR

Mälestades ja meenutades – OSKAR VELDEMANN

Oskar Veldemann. Foto: erakogu

Täna on meie mootorrattaspordi algusaastate edukaima mootorrattasportlase Oskar Veldemanni 75. surma-aastapäev. Mitmekülgne spordimees, kes sündis 8. detsembril 1912 Viljandis, unistas juba poisikesena mootorrattal kihutamisest ja tema soov oli saada võidusõitjaks.

1930-ndate aastate alguses sai Oskarist, kes kandis hüüdnime Ove, 350-kuubikulise DKW omanikuks. Kõik vabad hetked veetis ta oma raudruuna sadulas, lihvides oma sõiduoskusi. 1932. aasta kevadel saavutas noor uljaspea oma esimese võidu motoradadel nn. Pirita maastikusõidul.
Aasta hiljem oli ta esimese Eesti Suursõidu ehk TT võistluse stardis, saades kolmanda koha. Kahel järgneval aastal krooniti noor „kiirustekuningas“ Eesti meistriks hipodroomisõidus.
1935. aastal debüteeris Veldemann esimese Eesti tsiklisõitjana ringrajasõidus välismaal, finišeerides Soomes Pyynikki Ajo võistlusel kolmandana.
Järgmisel aastal kuulus Veldemann Berliini olümpiamängude auks korraldatud mootorratturite tähesõidul võidukasse Eesti rahvusmeeskonda. 1937. aastal korraldati esimesed kiirusvõistlused (ringrajasõidus) Tartus ja Rakveres, kus ta oli mõlema võidukihutamise üldvõitja.
Kolmel aastal (1934, 1935 ja 1938) kuulus Veldemannile Härra Riigivanema Konstantin Pätsi eriauhind (Eesti kapp) kiireimale Eesti mootorratturile. 1939. aastal õnnestus Ovel võidutseda Poolas Gdynias toimunud rahvusvahelisel mootorratturite ringrajasõiduvõistlusel.
1940. aasta juunis toimusid Tartus esimest ja ühtlasi viimast korda Eesti meistrivõistlused rohurajasõidus, kus Veldemann võidutses C-klassis (500 cm³) ja võitis Eesti meistritiitli. Ove viimane võit motoradadel pärineb 1940. augustist, mil tal oli kiireim Riias toimunud Balti esivõistlustel ringrajasõidus (500-ste klassis) ja ühtlasi ka võidukihutamise üldvõitja.

Oskar Veldemanni edukas karjäär tõi talle klassi ja üldvõite maastiku-, hipodroomi-, tähe-, ringraja- ja rohurajavõistlustel. Lisaks motospordile, harrastas ta veel teist julgust nõudvat spordiala – suusahüppeid, tulles ajavahemikul 1933 – 1940 neljal korral Eesti meistriks. 1938. aastal võistles ta esimese eestlasena suusaspordi MM-il Soomes Lahtis, pälvides kukkuja lohutusauhinna.

Veldemann oli ka tunnustatud karikaturist ja följetonist, tema joonistusi ja mahlakaid meenutusi ning läbielamisi oma võidusõitudest avaldati meie tolle aja suurtemates ajalehtedes.

23. juunil 1940 puhkes Tallinnas Pirital Võidutulel okupatsioonivastane meeleavaldus, kus osales ka Veldemann. Sama aasta 3. septembril ta arreteeriti kuulumise eest nõukogudevastasesse organisatsiooni. 16. detsembril 1941 mõisteti Veldemannile 10 aastat sunnitöölaagrit ja saadeti karistust kandma Venemaale. Ove elutee lõppes traagiliselt 24. detsembril 1942. aastal Gorki oblasti Suhhobezvodnoje vangilaagris, olles vaid 30-aastane.

Aare Arula

Rallikrossi Eesti meistrivõistlused läbivad 2018. aastal uuenduste kuuri

Rallikross, mille Eesti meistriteks krooniti käesoleval aastal Andri Õun (Supercar), Janno Ligur (Super1600), Marko Andreas Muru (Junior1600), Kalmer Vaht (Touringcar) ja Eero Nõgene (Crosskart Xtreme), on kinnitanud ja välja hõiganud järgmise hooaja Olerex Eesti meistrivõistluste kalendri. Kokku peetakse tiitlivõitjate väljaselgitamiseks seitse etappi:

1. etapp – 5. mai – Kulbilohu rallikrossirada (Tartumaa)
2. etapp – 19. mai – LaitseRallyPark (Harjumaa)
3. etapp – 2. juuni – Kehala Ring (Lääne-Virumaa)
4. etapp – 7. juuli – Misso rallikrossirada (Võrumaa)
5. etapp – 4. august – Kehala Ring (Lääne-Virumaa)
6. etapp – 11. august – Vasalemma rallikrossirada (Harjumaa)
7. etapp – 8. september – Kulbilohu rallikrossirada (Tartumaa)

Maiuspalaks fännidele on järgmisel hooajal plaanitud ka mitu olulist muudatust, mis teevad sõidud jõulisemaks, võistluspäeva intensiivsemaks ja seega kogu sarja pealtvaatajatele kaasahaaravamaks.

Stardis viis autot

Kui seni on sarja üldjuhend eelsõitudes teoreetiliselt viie auto ühisstarti lubanud, siis reaalsuses on maksimumiks jäänud neli. Nüüd aga tehakse asi teoks ning rajad, millel vähegi laiust jagub (Kulbilohu, Laitse ja Kehala), hakkavad eelsõitudes stardisirgele mahutama kõrvuti viite autot.

„Ühe auto lisandumine stardirivvi nõuab sõitjatelt rohkem täpsust ning muudab kohavõitluse intensiivsemaks. Küljepeeglite vahe stardis on reaalselt paar sentimeetrit ning see ei anna eksimisele palju ruumi. Samuti tähendab see, et näeme kogu sõidu jooksul rohkem võitluspaaride tekkimist ning kuna niivõrd tihedal stardirivil on suurem osakaal ka õnnel, siis võib juhtuda, et mõni favoriit peab nägema tõsist vaeva, et nelja ringi jooksul stardis kaotatud koht tasa teha. See aga toob kindlasti pealtvaatajatele juurde emotsioone ja vaatemängu,“ kommenteerib suurimat muudatust Eesti Rallikrossi Komitee esimees Valdur Reinsalu.

Jokkerringid lühemaks

Jokkerring, mis on tavaringist pikem ning mille sõitja peab läbima oma valitud hetkel iga sõiduvooru jooksul ühe korra, toob mängu palju lisapõnevust – hästi valitud taktika võib anda sõitjale konkurentide ees tubli eelise ning ka vastupidi – valesti ajastatud jokkerringi läbimine võib käest viia kõik trumbid.

„Jokkerring on üks nendest asjadest, mis teeb rallikrossist rallikrossi – faktor, mis lisab sõitu ootamatusi ning nõuab lisaks heale kiirusele ka teravat taktikalist mõtlemist. Kuna jokkerringi läbitakse sageli ühekaupa ning seal ei ole ka kitaste olude tõttu häid möödumisvõimalusi, võib öelda, et jokkeril on olemas optimaalne pikkus – liialt pikk jokker jätab sõitja üksinda uitama ning vähendab rallikrossi võitluslikku olemust. On oluline, et jokker lisaks mängu natuke kontrollimatust, aga samas, et jokkerringi läbimisest ei saaks asja iseeneses,“ kommenteerib Reinsalu.
Tänase seisuga vaadatakse ümber jokkerringide pikkused kahel rajal – Laitses ja Kehalas.

Sõitude vahed lühemaks

Rallikrossi võistluspäev algab pealtvaatajate jaoks kell 10 ja lõppeb pealelõunal kella 15 ja 16 vahel, mis teeb fännile 5-6 tundi raja ääres. Võimsama emotsiooni tekitamiseks soovime sõitude vahed lühemaks teha ning sellega ka kogu päevale varem joone alla tõmmata – alles jääb vaid üks pikem paus, milleks on paarikümneminutiline autogrammisessioon II ja III eelsõidu vahel.

„Kuna osavõtjate arv liigub tõusvas joones, aga võistluspäeva enam väga pikemaks venitada ei kannata, oleme otsinud võimalusi sõitude kiiremaks läbiviimiseks. Üks oluline lahendus sellele on, et sõidu lõpetajad peavad saama rajalt kiiresti maha sõita. Teine arengukoht peitub meeskonna enda koostöös, et nii korraldusmeeskond kui ka kohtunikud ja ajavõtja oleksid ühe sõidu lõppedes valmis kohe uue sõidu peale laskma. Kulbilohu raja mahasõiduprobleem on meil nüüd lahendatud ning samuti oleme jõudnud kokkulepeteni kohtunike ja ajavõtjaga – uuel hooajal saavad võistluspäevad olema tuntavalt tempokamad,“ lisab Reinsalu.

Eesti autoralli 2018 aasta kalender kinnitatud

RR ESTONIA Tartu Rally liidrid Gross – Mõlder. Foto: Raivo Remmelgas

Täna kinnitati Eesti autoralli meistrivõistluste 2018 aasta kalender, kuhu kuulub ühtekokku seitse etappi, millest kaks esimest sõidetakse Lätis.

Eesti autoralli meistrivõistluste punktiarvestusse läheb järgmisel aastal kuue parema etapi tulemused, väljaarvatud veoutod, kelle punktiarvestusse lähevad alates Tallinna rallist kõik viis osavõistlust. Juhul, kui toimub 6 või vähem etappi, siis lähevad arvesse kõik peetud etapid.

Eesti autoralli meistrivõistluste 2018 aasta kalender
1) Rally Aluksne, 19.-20.01.2018
2) Rally Sarma, 10.02.2018
3) Tallinna ralli, 11.-12.05.2018
4) Viru ralli, 15.-16.06.2018
5) Rally Estonia, 13.-15.07.2018
6) Lõuna-Eesti ralli, 24.-25.08.2018
7) Saaremaa ralli, 12.-13.10.2018

Marten Männile jetisõidu maailmameistrivõistluste kuues koht

Marten Männi. Foto: Simon Palfrader

Juunis Itaalias alanud ja täna Araabia Ühendemiraatides lõppenud selle aasta jetisõidu maailmameistrivõistlused pakkusid Ski GP1 klassis sõitnud Marten Männile palju emotsioone. Esimest aastat täiskasvanute hulgas võistelnud 16-aastane Saku noormees saavutas hooaja kokkuvõttes tugeva kuuenda koha

Marten Männi oli esimene eestlane, kes tõusis Ski GP klassis etapi kokkuvõttes poodiumile, kui saavutas Dubais kolmanda koha. Ühtlasi oli ta sarja noorim sõitja, kes etapil poodiumile on jõudnud. Lisaks tõusis ta hooaja sees oma tulemustega MM-sarja lepingulise sõitja staatusesse.

Hooaja viimane etapp sõideti sellel nädalal Araabia Ühendemiraatides, Sharjah’s. Seda jäid pisut varjutama tehnilised probleemid ajasõitudes ja esimeses sõidus. Teisest ajasõidust tuli kümnes aeg, esimeses sõidus oli koht 12, teises sõidus seitsmes ja kolmandas kaheksas. Ka etapi kokkuvõttes oli Marteni koht kaheksas.

“Sel korral segasid meid pisut tehnilised probleemid aga hooaeg oligi juba liiga ilus olnud. Kuna teises ajasõidus head aega ei saanud, oli väga keeruline “paki” keskelt startida. Lisaks oli siin sileda vee peal jetil veidi tippkiirusest puudu ja seetõttu olin iga sõidu alguses väikestes raskustes. Kuna rada ei soosinud eriti möödasõite siis oli väga keeruline oma kohta sõidu jooksul parandada. Siiski oli näha, et saime hooaja lõpuks üles hea kiiruse,” rääkis Marten peale sõite.

Etapi võitis Quinten Bossche, edestades Kevin Reitereri ja Stian Schjetleini.

Hooaja kokkuvõttes kuulus Marten Männile oma esimesel aastal täiskasvanute seas kuues koht, maailmameistriks tuli Quinten Bossche, teine Kevin Reiterer ja kolmas Mickael Poret. “Siia tulles oli eesmärk oma 5. kohta säilitada aga tõesti halva õnnega nädalavahetuse tõttu see ei õnnestunud. Siiski esimene aasta GP1 klassis kuues olla on väga rahuldav tulemus. Tänan oma perekonda, toetajaid, sõpru ja fänne, kes erineval moel aitasid selle hooaja õnnestumisele kaasa,” võttis Marten Männi oma hooaja lühidalt kokku.

Jetispordi MM-sarjale tõmmati selleks aastaks joon alla

Marten Männi. Foto: Simon Palfrader

Araabia Ühendemiraatides Sharjahs tõmmati joon alla jetispordi neljaetapilisele MM-sarjale. Eesti sõitjaid osales MM-karusellis neli. Kokku osales hooajal 2017 jetispordi MM-sarjas kolmes võistlusklassis 84 võistlejat 34 riigist.

Klassis SKI GP1 Osalesid Marten Männi ja Markus Lutsokert. Marten Männi sõit paranes hooaja algusest iga etapiga ja tema eredaimaks sähvatuseks oli Dubai etapi kolmas koht. Sharjahs vaevasid Marteni jetti ajasõidus tehnilised probleemid ja ka esimeses sõidus oli veel tõrkeid tunda. Teine ja kolmas sõit tulemused paranesid ja etapilt kaheksas koht. MM-sarja kokkuvõttes tuli Marten 34 osavõtja seas kõrgele kuuendale kohale.

Markus Lutsokert. Foto: Simon Palfrader

Markus Lutsokerdi hooaeg algas õnnetusega, kus said vigastada tema õlasidemed ning peale esimest kahte MM-sarja etappi läks Markus operatsioonile, lootes viimaseks kaheks etapiks paraneda. Terve suve treenida ei saanud ja esimeseks võistluseks oli novembris Dubai etapp. Õlg oli paranenud ja lasi võidu sõita. Eesmärgiga võidelda esikümne koha eest sai Markus suurepäraselt hakkama ja tulles Sharjah etapil kümnendale kohale oli ta MM-sarja kokkuvõttes seitsmes.
SKI GP1 klassi maailmameistriks krooniti Belgia võidusõitja Quinten Bossche, hõbedale tuli Kevin Reiterer Austriast ja pronks kuulus Mickael Poreele.

Estelle Poret (vasakul) ja Kätriin Nilbe. Foto: Simon Palfrader

Naistest sellel aastal esimesena SKI Ladies GP1 MM-sarjas osalenud Kätriin Nilbele meenutas hooaeg ameerika mägesid. Hooaja algus oli tagasihoidlik ja kohaneti sarjaga aga Dubai GP-l pani Kätriin ajasõidu võiduga maha märgi, et temaga peab tõsiselt arvestama. Sharjah etapil jäi hea tulemus teises sõidus toimunud avarii taha ja oli hea meel, et Kätriin pääses vaid muljumisega. Etapilt seitsmes koht ja MM-sarja kokkuvõttes kuues koht. Maailmameistritiitel läks Rootsi Emma-Nellie Ortendahlile, hõbemedal kuulus Estelle Poreele Prantsusmaalt ja pronksmedali võitis lätlanna Krista Uzare.

Anton Pankratov. Foto: Arek Reijs

MM-sarja võimsaimas Runabout GP1 masinaklassis oli sellel aastal sarjas osalemas esimese Eesti võistlejana Anton Pankratov. Antoni parimaks tulemuseks oli Itaalias Viestes toimunud teise etapi kolmas koht. Novembris Dubai etapil tõrkunud tehnika tõttu kaotas Anton rohkelt punkte ja pidi kahes sõidus katkestama. Sharjahs oli olukord parem ja kolme sõidu kokkuvõttes Antonile 11 koht. MM-sarja kokkuvõttes saavutas Anton Runabout GP1 klassis kolmeteistkümnenda koha.
Maailmameistriks krooniti Kuveidi võidusõitja Yousef Al Abdulrazzaq, hõbemedal kuulus Lars Sebastian Akerblomile Rootsist ja pronks James Bushellile Inglismaalt.

MM-sarja peakorraldaja Aquabike Promotion Ltd juht Raimondo San Germano oli üllatunud eestlaste edust esimesel hooajal „kahel etapil pjedestaali kohad ja ühel etapil ajasõidu võit, seda on päris palju.“

Pages