Millist jahutusvedelikku tsiklisse valada?

List!
Uurisin siin mõni aeg tagasi, miks mu Goldwingi veepump on nii näruses
seisukorras, kuigi läbisõitu teadsin olevat ainult 90000 km, mis selle
tsikli juures ei tohiks olla veel kolmandikkugi motoressursist. Veepumba
tihendid olid ilmselt läbi, lekkis pahasti. Sai siis ette võetud
parandamine, aga tuli välja, et parandamine ei oleks olnud palju odavam
kui uue ostmine. Sai siis uus ostetud, kena hinnaga, ligi 5000 vist
oli...
Hakkasin siis teoreetiliselt uurima, mis võis põhjustada sellise
enneaegse veepumba kulumise, et vältida edaspidiseid sarnaseid
väljaminekuid. Tekkis mõte, et viga on ehk jahutusvedelikus. Uurisin
siis asja edasi, lugesin Ameerikamaa tsiklistide kogemusi veepumpade ja
jahutusvedelike osas. Tuli välja, et tsiklite veepumpade enneaegne
kulumine on üpris tavaline asi. Selle põhjus on ilmselt vale
jahutusvedeliku kasutamine. Viga tehakse sellega, et tsikli mootorisse
valatakse autodele mõeldud SILIKAADILISANDITEGA jahutusvedelikku.
Silikaadid iseenesest on positiivsed asjad jahutusvedelikus, nad
puhastavad süsteemi seestpoolt oma abrasiivsete omaduste tõttu,
kratsivad kogu aeg kergelt torustikku. Samas kratsivad nad ka veepumba
tihendeid!
Tsiklite puhul on see asi tunduvalt kriitilisem kui autodel, sest
tsiklite jauhutussüsteemid on tavaliselt tehtud tunduvalt väiksema
vedelikukoguse jaoks kui autodel, järelikult jahutusvedelik töötab ka
intensiivsemalt, ka veepumba jõudlus on seega suurem. Sellega veepumbad
tuksi lähevadki.

Tänapäeval on küll õnneks olemas spetsiaalsed silikaadivabad
jahutusvedelikud, kuigi neid pole (vähemalt Eestis) kõikjal saada.
Järgnev jutt pole mõeldud mingi kaubamärgi reklaamiks, vaid lihtsalt
kogemuste jagamiseks.

Võtmesõnaks on tootenimi DEX-COOL, millise on ominud Texaco. Texaco
tooteid saab juba ka Eestis, samuti on saadaval vähemalt üks analoogne
jahutusvedelik veel. DEX-COOL antifriisi iseloomustab oranzh värv. Leent
teevad veel mõned valmistajad, Pennzoil näiteks.
Jahutusvedelikku ostes on kindlasti vaja veenduda, et purgil on tekst
SILICATE FREE, kui selline tekst puudub, siis tuleb asjasse suhtuda kui
silikaadilisanditega jahutusvedelikku. Muudel tegijatel peaks anumal
olema veel tekst DEX-COOL MIXABLE või DEX-COOL COMPATIBLE. Väidetavasti
on ainel 5/150 -omadused, mis lahtiseletatult tähendab, et võib mootoris
olla 5 aastat või 150 000 miili (240 000 km), kumb enne täis saab.
Tegelikult see number peab paika ainult siis, kui uues mootoris on
algusest peale Dex-cool ainet kasutatud. Muudel juhtudel tuleb ainet
vahetada ikka nagu tavalist, iga 2 aasta tagant.

Sai siis suure surmaga leitud Tartust Favora õlipoest seda oranzhi
dex-cool-analoogilist vedelikku. Imelik oli küll, sest sealsed poemehed
kes muidu on mulle küll pädeva mulje suutnud jätta, polnud kuulnudki
sellisest asjast nagu silikaadivaba antifriis. Aga vaata imet: pika jutu
ja seletamise peale toodi tagaruumist üks kann mingit ainet, mille peal
leidusid kõik vajalikud kirjad! Hindki polnud väga hirmus, ligi 3L purk
kontsentraati maksis 142 eeku. Asi oli küll ilmselt ainult Ameerika turu
jaoks tehtud, sest kõik mõõdud olid imperial-süsteemis, segamise tabeli
kraadid fahrenheiti järgi ja mahud kõike muud kui liitrites.
Entsüklopeedia abiga tuli siiski selgitatuks, et fahrenheiti -34 kraadi
vastab -37 celsiuse järgi. Keemaminek toimub 129 C (264 F) juures,
survestatuna peaks see temperatuur olema veel veidi kõrgem. Sarnaste
omadustega segu sünnib veega 50:50 segades.

Pesime ja loputasime siis mootoreid, nii et higi lippas ja valasime uue
oranzi segu vana asemele.
Sõitsime suvel selle leemega jahutades kolmekesi, Egon Magnaga, Hannes
VMaxiga ja mina Wingiga. Probleeme ei esinenud kellelgi. Loomulikult on
vara teha mingeid järeldusi, sest kõige pikema läbisõidu sai Hannes 15
000 km-ga, kuigi ka see ei peaks olema veel mingi näitaja.

Põhimõte tundub siin ikkagi olema, et tavaline roheline automootorites
kasutamiseks mõeldud antifriis ei sobi mootorratastele. Paistab, et
siirdumine Dex-Cooli kasutajaks ei tekita ka probleeme juurde, nii et
seda võiks täitsa kasutada.

Veel uuem leiutis on veevaba propüleenglükooli baasil (Non-Aqueous
Propylene Glycol, NPG) valmistatud jahutusvedelik. Selle eeliseks on
tunduvalt kõrgem keemistemperatuur kui veega lahjendatavatel
antifriisidel, 188 C. See aga hoiab ära aurusärkide tekkimise mootoris
ja seega säästab mootorit ülekuumenemiste eest. Samase kõrge
keemispunkti tõttu saab NPG-d kasutada survevabas jahutussüsteemis, mis
omakorda säästab veepumba ja muid mootori tihendeid. (Survevabaks saab
süsteemi, kui puurida radiaatori korgi sisemisse korki paar auku.)
Väidetavasti on NPG nn. "eluaegne" jahutusvedelik. Siinjuures ei maksa
siiski unustada, et silmas on peetud mootori eluiga, milleks ameerikas
loetakse üldiselt viit aastat. Mootorratastele sobivat NPG väga hästi
tänu jõudsale jahutusvedeliku tsirkulatsioonile, autodele pidavat enne
tegema mõningaid muudatusi. Probleem võib olla aine saadavus ja hind:
gallon (3 koma midagi liitrit) maksab 20USD (ca 350 eek). Enamusele
tsiklitest piisaks küll ühest annusest, aga teine peaks ikka tagavaraks
olema, ehk siis suhteliselt kallim lõbu kui need muud jahutusvedelikud,
saadavus on ka küsitav. Aga mõelda tasuks NPG-le sellegipoolest. NPG
kodukas on www.evanscooling.com

Erik
1982 GL1100i Fat Lady
1985 VF700C (In Heaven)
privat: erik@starline.ee

Klassifitseeris ja kogus Mella